2025. aastal kehtivad maksud

Käibemaks
2025. aastal on käibemaks sama mis eelmisel aastal ehk 22%. Seda juhul kui sa pole hommikusöögiga majutusasutus või ajakirjandusväljaanne, kuna nende käibemaksud muutusid ja majutusel on nüüd 13 ja ajakirjandusel 9%. KM-kohustuslaseks pead oma firma registreerima, kui su käive ületab 40 tuhandet eurot. Kuid selle aasta juulikuust tõuseb käibemaks 22 protsendilt 24%-le.

Tulumaks
Eeraisikule tehtavate väljamaksete tulumaksumäär on 2025. aastal tõusis ja on nüüd 22%. Tulumaksuvabastus (maksuvaba miinimum) jälle ei muutunud ja on kuus kuni 654 eurot ja aastas kuni 7848 eurot. Kuid aasta kokkuvõttes sõltub maksuvabastus inimese aastapalga suurusest. Igakuiseks maksuvaba tulu rakendamiseks esitab töötaja oma töökohta vastavasisulise avalduse.
Järgmisel 2026. aastal lisandub maksudele 2% julgeolekumaks.

Makstavatele dividendidele on alates sellest aastast tulumaks 22/78. Kadus ära 14% vähendatud maksumäär.
 
Kogumispension ei ole kohustuslik. Kogumispensioniga liitunutele on makse, nagu eelmistel aastatelgi, 2%. Kuid alates 2024. aastast võid sa maksumäära tõsta ka 4% või 6%le. Ma, raamatupidajana, ei soovita kogumispensionit pankades koguda, kuna ükski pank ei suuda esitada näidet, et nad oleks pensioifonde rohkem kui inflatsiooni tõus, kasvatanud. 

Sotsiaalmaksu määr on jätkuvalt 33%. Muutus sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev palga miinimummäär, mis on 820 eurot (2024 aastal oli 725 eurot) ja miinimumkohustus on maksta 270,60 eurot kuus.

Töötuskindustusmaksete suurus ei muutu
Töötaja töötasust kinnipeetav töötuskindlustusmakse määr on 1,6%. (Pensioniealised ei maksa) ja tööandja poolt tasutav töötuskindlustusmakse määr on 0,8%. Vanaduspensioniiga on 64 aastat (2020. aastal oli 63 aastat 9 kuud) olenemata soost.

Miinimumpalk 2025. aastal muutus
2025. aasta miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 5,31 eurot tunnis.
Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 886 eurot kuus.

Lähetuskulud
Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot päevas kuni 15 päeva eest, üle 15 päeva on päevaraha 32 eurot. Alammäär on 22,37. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00.
Majutuskuludel ei ole piirmäära. Seega on kõik töö-, ameti- või teenistuslähetuses majutusele tehtud kulud maksuvabad. Vaata täpsemalt siit. 

Tasemekoolitus
Alates 2012. aasta 1. jaanuarist saab tööülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulu kompenseerida maksuvabalt töölepingu alusel töötavale töötajale ja ettevõtte juhatuse liikmele.
Tasemekoolituse kulu on maksuvaba kui selleks on otsene vajadus ja põhjenduseks on näiteks investeering töötajasse, kellega on kehtiv töösuhe.
Tasemekoolitus on koolitus, mis võimaldab õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse tulemus on diplom. Endiselt ei käsitleta erisoodustusena ka tasemekoolituse raames läbitud üksikuid aineid, kui need on otseselt seotud ettevõtlusega ja vajalikud töötaja tööks. Erisoodustusena käsitletakse kulude hüvitamist täiendavalt võetud üksikute õppeainete eest, mis ei kuulu antud õppekavasse ja/või ei ole vajalikud tasemekoolituse läbimiseks (sh ei ole otseselt seotud ettevõtlusega ega vajalikud töötaja tööks). Tasemekoolitusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude hüvitamisel ei ole maksuvabastust ette nähtud.

Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamine
Juba alates 2014. aastast EI ole võimalik ilma sõiduäevikut pidamata maksta isikliku sõiduauto kasutamise eest kuuhüvitist. Vajalik on sõidupäeviku pidamine ja siis võib maksta igalt kilomeetrilt 30 senti ja iga kuu maksimumsumma võib olla kuni 335 eurot. Seda ei pea kindlasti välja maksma kuu kaupa, võib ka mitme kuu eest korraga maksta. Sõidupäeviku puudumisel kuuluvad nn. bensiinikulud tulumaksuga maksustamisele nagu igasugune teine tasu. Parkimis- ja remondikulude maksmiseks pole sõidupäevikut vaja, aga kõik autokulud kokku ei tohi ületada aastas 12 x 335 = 4020 eurot. Auto ei pea kuuluma kompensatsiooni saavale isikule, kuid tal peab olema auto kasutamisõigus. Igapäevane kodust tööle sõitmine ei ole töösõit. Alates 2017. aastast võib kompenseerida ka seda, kui vahemaa on pikem kui 50 km. Töölähetuses kehtivad töölähetuse reeglid.
Tööandja esitab kalendriaasta jooksul makstud isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise ja töötajate maksuvabade tasemekoolituse kulude kohta informatiivse deklaratsiooni 1. veebruariks vormil INF14. Vaata täpsemalt siit.

Kulud ravimitele, riietele, jookidele, spordile jms
Kulud, mis seonduvad otseselt ettevõtte tegevusega, on ettevõtluskulud, ülejäänud kulud loetakse erisoodustuseks ja neilt tuleb maksta erisoodustusmaksu (tulumaks 20% ja sotsiaalmaks 33%, nagu palgamaksud).
Kuid tööandjal on kohustus tagada töötajatele sobiv töökeskkond ja seetõttu loetakse mõnesid kulusid ettevõtlusega seotuks.
Näiteks peab tööandja tagama töötajatele meditsiinilise esmaabi ja ostma esmaabivahendeid, mille sisu sõltub ettevõtte suurusest ja töö sisust.
Tööandja peab vaktsineerima töötajaid, kes võivad saada tööl mingi nakkushaiguse, võimaldama prillid kuvariga töötajale, ostma tööriided, mida kantakse ainult töökohal ja mille jaoks on tööst lähtuv vajadus (Armani vms ülikond siia ei kuulu), võimaldama töötajatele tasuta joogivee (kohvi eest maksavad töötajad ise).
Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis (koos käibemaksuga, mida ei saa firma sisendkäibemaksuks arvestada), kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele. Loe täpsemalt siit.