Aisania

                               

Kirjuta meile!

tiina(a)page.ee

Helista meile!

 

Telli!

Algajale firmajuhile

Millist firmat ja kuidas teha

Kuidas teha ise raamatupidamist

Kuidas teha arveid ja arvestada kulusid

Kuidas arvestada palku ja palkadelt makse

 
 

2014. aastal kehtivad maksud

Tulumaks

  • 2014. aastal on eraisiku palkadelt makstav tulumaksu määr 21%
  • 2014. aastal juriidiliste isikute väljamaksetelt (näiteks dividendid, erisoodustused, ettevõtlusega mitteseotud kulud) on tulumaksumäär 21/79.

    Eraisiku palkadelt makstavad maksud

  • Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus (maksuvaba miinimum) on 1728 eurot aastas ja 144 eurot kuus.
  • Kohustusliku kogumispensioni makse suurus sõltub sellest, kas töötaja esitas 2013. aastal avalduse, et soovib omapoolset osa tõsta 2%-lt 3%-le. Kui ei esitanud on 2014. aastal kogumispensioniga liitunutele makse suurus nagu eelmisel aastalgi 2%.
    2014. aastal suurenes sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev palga miinimummäär
  • 2014. aastal on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev miinimum kuupalk 320 (2013. aastal 290) eurot ja miinimumkohustuse summa 105,60 eurot kuus.
    2014. aastal töötuskindustuse makse ei muutunud
  • Töötaja töötasust kinnipeetav töötuskindlustusmakse määr on 2%. (Pensioniealised ei maksa).
  • Tööandja poolt tasutav töötuskindlustusmakse määr on 1%.

    Miinimumpalk 2014. aastal tõusis

  • 2014. aasta miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 2,13 (varem oli 1,90) eurot tunnis.
  • Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 355 (2013. aastal 320) eurot kuus.
    Miinimumpalk on aluseks näiteks elatise arvutamisel. Lapsele makstava elatise (nn. alimendid) kõige väiksem summa on 2014. aastal pool miinimumpalgast ehk 177,50 eurot kuus.

    Lähetuskulud

  • Välislähetuse päevaraha alammäär on 32 eurot päevas. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00.
  • Alates 01.01.2012 ei ole enam kehtestatud maksuvaba piirmäära töölähetuse majutuskuludele. Seega töö-, ameti- või teenistuslähetuses majutusele tehtud kulud maksustamisele ei kuulu. (Vaata Valitsuse määrust töölähetuste kohta)

    Tasemekoolitus

    Alates 2012. aasta 1. jaanuarist saab tööülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulu kompenseerida maksuvabalt töölepingu alusel töötavale töötajale ja ettevõtte juhatuse liikmele.
    Tasemekoolituse kulu on maksuvaba kui selleks on otsene vajadus ja põhjenduseks on näiteks investeering töötajasse, kellega on kehtiv töösuhe.
    Tasemekoolitus on koolitus, mis võimaldab õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse tulemus on diplom. Endiselt ei käsitleta erisoodustusena ka tasemekoolituse raames läbitud üksikuid aineid, kui need on otseselt seotud ettevõtlusega ja vajalikud töötaja tööks. Erisoodustusena käsitletakse kulude hüvitamist täiendavalt võetud üksikute õppeainete eest, mis ei kuulu antud õppekavasse ja/või ei ole vajalikud tasemekoolituse läbimiseks (sh ei ole otseselt seotud ettevõtlusega ega vajalikud töötaja tööks). Tasemekoolitusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude hüvitamisel ei ole maksuvabastust ette nähtud.

    Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamine

    Võrreldes eelmise aastaga summad ei muutunud ja valitsuse seadusmuudatuste eelnõu pole veel jõustunud.
  • Sõitude arvestuse puudumisel on maksuvaba hüvitis 64 eurot kuus.
  • Sõitude kohta arvestuse olemasolul on maksuvaba hüvitis 256 eurot kuus.
  • Arvestuse aluseks on sõidukilomeetri hind 0,30 eurot.
    Maksuameti kirjeldus seadustest siin.

    Alates 1. septembrist 2014 ei ole enam võimalik ilma arvestust pidamata maksta isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitist 64 eurot kuus. Vajalik on pidada sõidupäevikut ja siis võib maksta igalt kilomeetrilt 30 senti ja iga kuu maksimumsumma võib olla 335 eurot. Bürokraatiat tuli juurde, aga maksimumsumma suurenes. Sõidupäeviku puudumisel kuuluvad nn. bensiinikulud tulumaksuga maksustamisele nagu igasugune teine tasu.

    Haigushüvitised

    Haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast. Haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa, kes lähtub maksmisel töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust. Rasedatele maksab hüvitist vaid haigekassa alates 2. päevast 70% palgast. Kutsehaiguse puhul maksab hüvitist haigekassa 2. päevast ja 100% palgast. Isiku kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtub haigekassa Maksu-ja Tolliameti andmetest.
    Haigekassaga seotud hüvitiste ja maksude määrad leiab siit.

    FIE sotsiaalmaksu avansilised maksed

    Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtluse tulu peale kulude mahaarvamist 1,33-ga. FIE ei saa makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E oma ettevõtluskuludena. Aasta kestel on FIE kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Avansiliste maksete arvestamise aluseks olev sotsiaalmaksu kuumäär 2014. aastal on 320 eurot.
  • FIE peab avansilisi makseid tasuma neljaks tähtajaks: 15. märtsiks (I kvartali eest), 15. juuniks (II kvartali eest), 15. septembriks (III kvartali eest) ja 15. detsembriks (IV kvartali eest). 2014. aastal suurenes FIE sotsiaalkindlustusmakse Kokku tuleb aastas maksta 1267,20 (varem oli 1148,40 eurot) ja kvartalis 316,80 (varem oli 287,10).

    Kulud ravimitele, riietele, jookidele jms

    Kulud, mis seonduvad otseselt ettevõtte tegevusega, on ettevõtluskulud, ülejäänud kulud loetakse erisoodustuseks ja neilt tuleb maksta erisoodustusmaksu (tulumaks 21% ja sotsiaalmaks 33%, nagu palgamaksud).
    Kuid tööandjal on kohustus tagada töötajatele sobiv töökeskkond ja seetõttu loetakse mõnesid kulusid ettevõtlusega seotuks.
    Näiteks peab tööandja tagama töötajatele meditsiinilise esmaabi ja ostma esmaabivahendeid, mille sisu sõltub ettevõtte suurusest ja töö sisust (Sotsiaalministri määrus).
    Tööandja peab vaktsineerima töötajaid, kes võivad saada tööl mingi nakkushaiguse, võimaldama prillid kuvariga töötajale, ostma tööriided, mida kantakse ainult töökohal ja mille jaoks on tööst lähtuv vajadus (Armani vms ülikond siia ei kuulu), võimaldama töötajatele tasuta joogivee (kohvi eest maksavad töötajad ise).

  •  

    © AisAniA - raamatupidaja alates aastast 2002